Investor Toomas: kas börsidel on võimalik raha kaotada?

Majandusuudiseid vahendava CNBC veergudel ilmunud provokatiivse kirjatüki tuum oli lihtne: USA Föderaalreserv (Fed) ja teisedki keskpangad jätkavad rahatrüki ja äärmiselt lõdva rahapoliitikaga edaspidigi ning seetõttu oleks turu tõusule panustaval aktsiainvestoril tükk pusimist, et üleüldse miinusesse kukkuda.

„See on võidan-võidan olukord,“ kuulutas õpetlane toona. „Kui turud lähevad üles, siis investorid võidavad, kui need langevad, siis lihtsalt keskpangad eesotsas Fediga lõdvendavad rahapoliitikat veelgi ja turud jätkavad tõusu.“

Juba aasta hiljem sai see sama mees taas CNBCs hõisata, kuivõrd hästi tema hüpotees on paika pidanud. Olgugi et tema arvamusavaldustest võib välja lugeda üksjagu irooniat ja sarkasmi nii investorite kui keskpankade suhtes, peitub provokatsioonides ka üksjagu tõtt ja tema uljast soovitust kuulda võtnud investorid oleks tänini korralikult plussis.

Õpikud ahju

Tõepoolest on arenenud maailma turud juba mõnda aega joondunud trükipresside järgi ning nullintressidega on tulnud harjuda ka suurimatel skeptikutel. Käes olevat uus normaalsus, kus makroõpikud sobivat parimal juhul tulehakatuseks. Mõistagi saadab kogu protsessi tubli annus teadmatust ning pole kedagi, kes teaks täpselt, kuhu see kõik lõpuks välja viib.

Sedagi, kas, kuidas ja kui palju mõjutab börside liikumist Fedi eilne otsus tõsta baasintressimäära vahemikku 0,25% kuni 0,50%, näitab üksnes aeg. Vähemalt teoorias peaks olema kõrgematel intressidel USAs kolm peamist mõju: need aeglustavad kulutamist, sest krediit muutub kallimaks, ja soosivad samaaegselt säästmist; need tugevdavad dollarit tänu väliskapitali sissevoolule ning kolmandaks langetavad varade hindu.

Teooria ja praktika ei pruugi ühtida

Nagu tõestavad majandusajakirja Economist rehkendused, siis tegelikkus ei pruugi siiski teooriaga alati ühte sammu astuda. Nimelt on viimase viie intresside tõusutsükli alguses püsinud dollar enamasti pigem stabiilne ja aktsiahinnad tõusu jätkanud. Samuti näeb intresside tõusu mõju reaalmajandusele viivitusega.

Kõige ebakindlam muutuja kogu selles kompotis on inflatsioon, mida nii Euroopas kui ka ookeani taga püütakse iga hinna eest pisut alla 2% piiri hoida. Seni tulutult. Kindlasti ei tohiks investor ära unustada ka turgude psühholoogiat ja muid tegureid, mille üle keskpankadel puudub kontroll.

Et määramatust on endiselt palju ja tootlike varade hinnad on kõrgel, ei oska minagi neil päevil anda paremat soovitust, kui et tuleks olla endiselt ettevaatlik, oma aktsiapositsioonid põhjalikult üle vaadata, miks mitte hoida väike ports portfellist kindluse mõttes rahas ja võtta Bruneli ülikooli õppejõu soovitusi pigem huumoriga.